Normaliseerimine — see on protsess, mille eesmärk on andmete tõhus korraldamine andmebaasis. Selle peamised ülesanded on:
- Ülemääraste andmete kõrvaldamine.
- Õigete sõltuvuste tagamine andmete vahel.
- Andmete järjepidevuse tagamine ja vastuolude kõrvaldamine.
Esimene normaalvorm (1NF):
- Korratakse välistab: Peavad kaduma dubleeritud väljad (või veerud) tabelites.
- Erakordsete tabelite loomine: Iga seotud andmepunkti jaoks luuakse eraldi tabelid.
- Iga kirje tuvastamine unikaalse välja kaudu: Iga kirje peab olema unikaalne, mis saavutatakse esmase võtme (primary key) abil.
Teine normaalvorm (2NF)
Nõuded:
- Eemaldada korduvad andmed, mis esinevad tabelis mitmes reas, ja paigutada need eraldi ridadeks (või tabeliteks).
- Luua seosed nende uute tabelite vahel ja jälgida neid väliste võtmete (foreign keys) abil.
Peamised tegevused 2NF-iga normaliseerimisel:
- Vähendame tabelites liigsete andmete hulka, eraldades need.
- Eraldatud andmed paigutatakse uutesse tabelitesse.
- Luakse seosed nende tabelite vahel väliste võtmete abil.
Kolmas normaalvorm (3NF)
Nõuded:
- Tuleb rahuldada 1NF ja 2NF nõuded.
- Tuleb eemaldada veerud, mis ei ole täielikult sõltuvad esmasest võtmes, st need, mis sõltuvad teistest atribuutidest (nt sõltuvus tuletatud väärtustest).
Kolmanda normaalvormi peamine eesmärk on eemaldada transitiivne sõltuvus, kui atribuudid ei sõltu otseselt esmasest võtmes, vaid sõltuvad teistest atribuutidest. Sellistel juhtudel tuleb need andmed paigutada eraldi tabelitesse.