1.Konspekt

new Date() – Loob kuupäeva ja kellaaja objekti. Kasutatakse nii praeguse kuupäeva kui ka kindla kuupäeva määramiseks.

toLocaleDateString(), toLocaleTimeString(), toLocaleString() – Need meetodid konverteerivad kuupäeva ja kellaaja vastavatesse formaatidest (kõik sõltub geograafilisest asukohast).

getElementById("tulemus") – Kasutatakse HTML elemendi leidmiseks, kuhu hiljem tulemused kuvatakse.

Aja vahe arvutamine – Arvutatakse millisekundid ja jagatakse selleks, et saada päevade arv.

function tana() {
    let now = new Date();  // Loome objekti, mis sisaldab praegust kuupäeva ja kellaaega.

    let kuupaev = now.toLocaleDateString(); 

 // Muudame praeguse kuupäeva kuupäeva stringiks.
    let kellaaeg = now.toLocaleTimeString(); 

 // Muudame praeguse kellaaja kellaaja stringiks.
    let koos = now.toLocaleString(); 

 // Muudame kuupäeva ja kellaaja kokku stringiks.

    let tulemus = document.getElementById("tulemus");

  // Leiame HTML-st elemendi, mille id on "tulemus".

  // Kuvame kuupäeva, kellaaja ja nende kombinatsiooni veebilehel.

    tulemus.innerHTML = "<b>kuupäev:</b> " + kuupaev + "<br>" +
        "<b>kellaaeg:</b> " + kellaaeg + "<br>" +
        "<b>Kuupäev ja kellaaeg:</b> " + koos;

    console.log("Kuupäev: " + kuupaev);
    console.log("Kellaaeg: " + kellaaeg);
    console.log("Kuupäev ja kellaaeg: " + koos);
}

Code language: JavaScript (javascript)

function synnipaev() {
    let tulemus = document.getElementById("tulemus");  // Leiame jälle HTML-st elemendi "tulemus".

    let tana = new Date();  
// Loome objekti, mis sisaldab praegust kuupäeva.
    let synna = new Date(2008,1,13);  

// Loome objekti sünnipäevaks, 13. veebruar 2008. Tähelepanu: kuud algavad 0-st.


    // Kui tänane kuupäev on juba möödas sünnipäevast, määrame järgmise aasta sünnipäeva kuupäeva.
    if (tana > synna) {
        synna = new Date(tana.getFullYear() + 1, 2, 13);  // Järgmise aasta 13. veebruar.
    }



    // Arvutame, kui palju päevi on jäänud järgmise sünnipäevani.

    let vahe = synna - tana;  // Ajavahe millisekundites.
    let paevad = (vahe / (1000 * 60 * 60 * 24));  // Muudame ajavahe päevadeks.

    // Kuvame tulemuse veebilehel.

    tulemus.innerText = "Sünnipäevani on jäänud " + paevad + " päeva.";

    // Logime selle tulemuse konsooli.
    console.log("Sünnipäevani on jäänud: " + paevad + " päeva");
}
Code language: JavaScript (javascript)

2. html/css/js kõik koodi

Andmebaas on korrastatud infokogum. Digitaalne andmebaas on kogum mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail.

Näiteks telefoniraamat on andmebaas, mis sisaldab telefoninumbreid, asutuste nimetusi ja aadresse; sõnastik aga on andmebaas, mis sisaldab sõnu ja nende tähendusi jne.

Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed.

Igal andmefailil on struktuur, mis sisaldab informatsiooni selles failis sisalduvatest andmetest, täpsemini nende tüüpidest. Andmefaili struktuur ja andmefailikirje struktuur on / ei ole samaväärsed mõisted, kuna andmefaili struktuur määrab ära tema sisse salvestatavate kirjete struktuuri ja failistruktuur sisaldab lisaks ka kirjetevaheliste seoste infot. Tabelite sisemised seosed on näiteks indeksid ja tabelitevahelised seosed on näiteks relatsioonid.

Üldine arusaam on, et lõppkasutajale müüdav toode (andmebaasirakendus, programm jne) peaks toetama rohkem kui ühte andmebaasisüsteemi. Andmebaase on mitut tüüpi, levinumad on lame- ja relatsioonandmebaasid, kuid kasutatakse ka muud tüüpi andmebaase, näiteks puustruktuuriga ehk hierarhilisi ning üha enam objektorienteeritud andmebaase.

Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või mitu veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks tabel “Töötajad” võib sisaldada veergu “Asukoht”, sisaldades väärtust, mis sobib tabeli “Asukoht” võtmega.

Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see relatsioonimudelil põhinevad andmed baasis ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikeks. Oma paindlikkuse tõttu on relatsioonimudelid muid alammudeleid suhteliselt kiiresti välja tõrjumas.